Tegevused
 ARTIKLID
  Aasta   Pealkiri   Avaldatud
  2018   Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis   Eesti Loodus 5/2018: 72-73
  2018   Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip   Eesti Loodus 4/2018: 30-33
  2017   Die nördlichsten Fundorte von Orchis mascula
subsp. speciosa liegen in Estland
  Berichte aus den Arbeitskreisen Heimische
Orchideen 34 (1): 133-143
 ETTEKANDED
  Aeg   Pealkiri   Üritus   Koht
  2019-11-04   Kauni kuldkinga ja valge tolmpea kasvukohtade taastamine   RMK looduskaitse konverents   Pärnu
  2019-06-13   Eesti orhideedest   Matsalu Junior Ranger lastelaager   Pivarootsi
  2018-01-27   Orhideed Saaremaa loopealsetel ja nende elupaiganõuded   Projekti "LIFE to alvars" infopäev   Kuressaare
  2017-11-15   MTÜ Käoraamat tegemistest ja orhideeraamatust   Eesti Orhideekaitse Klubi koosolek   Tallinn
  2016-09-21   Huvitavat orhideedest ja nende pildistamisest   Matsalu Loodusfilmide Festival   Lihula
  2016-03-18   Rahvastikuloendus Eesti arukäpa populatsioonis   Vilsandi rahvuspargi koostöökogu   Loona
  2014-12-18   Varakevaded Vahemere orhideedega   Loodusõhtu "Orhideede lummuses"   Tartu
  2013-02-16   Eesti orhideed   SPOLO koosolek   Peterburi
NÄITUSED
Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis
Miks just Hanila vallas?
Kõige proosalisem põhjus on see, et Hanila on Mandri-Eesti kõige orhideerikkam piirkond. Kui Eestis kasvab praegu kokku 38 liiki (sh 2 alamliiki), siis Hanilas on neist esindatud koguni 30. Mandri-Eestis järgnevad 26 liigiga Läänemaalt Lääne-Nigula ja Harjumaalt Kose vald. Üldise orhideerikkuse poolest tuntud Saare- ja Hiiumaal leidub vaid kolm valda, mis üsna napilt Hanilat edestavad (32-ga Kihelkonna ja Hiiu, 31-ga Lääne-Saare) ja 12 valda, mis alla jäävad. Näiteks Hanila vahetul üle-mere naabril Muhu saarel kasvab 24 liiki. Hanilast pole praegu teada järgmise 8 liigi leiukohta: lehitu pisikäpp, saaremaa sõrmkäpp, arukäpp, püramiid-koerakäpp, lääne-sõrmkäpp, sookäpp, lõhnav käoraamat ja roomav öövilge. Näituse autorid usuvad, et Hanilas on perspektiivi veel mõne orhideeliigi leidmiseks. Selget lootust selleks annab näiteks väga rikkaliku roomava öövilke kasvukoha leidmine 2015. aastal vaid 150 meetri kaugusel valla piirist Lihula poolel. Tuhu, Nehatu ja Massu soo piirkonnas jätkuvad sookäpa ja lõhnava käoraamatu otsingud. Olgu põneva faktina mainitud, et sadakond aastat tagasi asus ainus arukäpa leiukoht mandril just Hanilas ja hiljutised Muhu kohadki pole kuigi kaugel.

Orhideerikkus ei tähenda ainult liikide arvu. Siinkohal on oluline ka orhideede esinemistihedus ja nende haruldus. Kui Hanilas leidub tänasel päeval koguni kaks esimese kaitsekategooria liiki (puhtu sõrmkäpp ja rohekas õõskeel), siis näiteks Saaremaal mitte ühtki. Suurima arvukusega orhideeleiukoht Eestis asub justnimelt Hanilas - sõltuvalt aastast õitsevad kuni sajad tuhanded harilikud käoraamatud. Ühelgi teisel orhideeliigil pole mitte kuskilt mujalt teada sellist arvukust. Hanila vald on oma loopealsete, kadastike ja rannaniitudega looduse poolest sarnane Saaremaale ja Hiiumaale. Eks sellepärast saadigi ainsa tükikesena Mandri-Eestist MTÜ Saarte Geopargi osaks. Meie saartel on oma müstiline saareaura ning neile on kinnistunud orhideerikkuse kuulsus. Selle fotonäitusega ei taha me neilt seda ära võtta, vaid näidata, et on teisigi orhideerikkaid piirkondi, mis sageli jäävad teenimatult tähelepanuta.

Intervjuu näituse autoritega vahetult peale avamist 20. aprillil 2014 Kõmsi rahvamajas
Fotonäitus Kreeka ja Türgi looduslikest orhideedest - "Vahemere orhideed"
Vahemere ääres valitseb soe subtroopiline kliima, kus talvine temperatuur ei lange mõnedes piirkondades kordagi alla +10°C. Vihmametsadele omaseid puudel kasvavaid epifüüte ja kõrgmäestike kaljustel pindadel elavaid litofüüte Vahemere ääres ei ole. Vaatamata kohapeal leiduvatele palmidele ja banaaniistandustele kasvavad looduslikud orhideed sealgi vaid maismaal nagu Eestis ja mujal Euroopas. Vahemere idaosa on Euroopa orhideerikkaim piirkond. Liikide arvukuses annavad tooni peamiselt perekonnad putukõis (Ophrys) ja käpp (Orchis). Vaatamata liikide suuremale arvule võib erinevate orhideeperekondade esindatus piirkonniti olla ka madalam kui Eestis. Mitmed meil leiduvad tavalisemad liigid on seal haruldased (nt suur käopõll, rohekas käokeel). Suurima õiega Euroopa orhidee tiitlit kannab meilgi leiduv kaunis kuldking. Orhideedeni jõudmine sealmail pole sugugi lihtne ja elementaarne, seda eriti haruldasemate liikide puhul. Rannahotelli kõrvalt neid kauneid õisi otsida pole mõtet. Enamasti tuleb minna keskustest eemale mägedesse, mis nõuab osavat autosõitu kuristiku serval või sõiduautole mittekohasel teel. Vihmahoogude tagajärjel esineb varinguid ja teede olukord võib hetkega muutuda. Suurimate harulduste nägemiseks tuleb võtta fotokott selga ja toidumoon kaasa ning ronida üles või laskuda alla sadu kõrgusmeetreid. Võib osutuda üsna raskeks leida põlluharimisest puutumata maad, sest mäenõlvadelgi voorivad sageli vastu kitsekarjad, kes hekseldavad kõike mis vähegi rohekat tooni ja taime moodi. Ettevaatust nõuavad karjadega kaasa liikuvad karjakoerad, sest neid on õpetatud karja hoidma ja sõbralikku vastuvõttu ei tasu oodata.

Kuigi tegemist on iidsetest aegadest inimese poolt asustatud piirkonnaga, elavad seal teisedki elusolendid, mõned neist päris ohtlikud. Tasub olla ettevaatlik, sest päiksesoojuses on maod eriti vilkad! Uskumatu, kuidas mitmemeetrine lõik läbitakse vaid sekundi-paariga. Mõni madu on väga ohtliku mürgiannusega (kürsa, kassmadu, aspisrästik). “Ükskord hasartselt pikali asendis pilti tehes tundsin, kuidas keegi niheleb käelaba all - see oli skorpion! Olime vastastikku teineteisele ootamatuks üllatuseks.” - R.K. Rahumeelsed elanikud on kilpkonnad.
Päevaprogramm on tihe, kui tahta külastada palju kasvukohti, logistika ja otsimine võtavad oma osa. Aega selleks tavaliselt napib ning varakult loojuv päike ei soosi venitamist. Vaatamata väsimusele ja läbitud katsumustele on mõnes teeäärses tavernis päeva meenutades valdavad positiivsed tunded. “Ometi leiad endas jõudu, et hommikul võiks uus seiklus taas alata. Selle õnnestumiseks annad endast palju, aga tagasi saad kuhjaga rohkem.” - T.H.

Orhideeretked pole pelgalt soov näha uusi liike või orhideede kasvupaiku. See on osake kirest maailma avastamise ja teiste rahvaste tundmaõppimise vastu, kõrvalepõige rohelusse Eesti varakevadiste külmade kuude ajal. See annab uusi teadmisi ja võimaluse vaadata kodustele asjadele veidi teise nurga alt.

Kõigest eelnevast ongi inspireeritud see näitus, mille pildid jutustavad lugu kirest ja seiklustest maismaa­orhideede maailmas. Elujaatavalt.

Fotonäitus Saaremaal, Loona mõisas 26. juulil 2014
PROJEKTID
Linnade orhideerikkuse kaardistamise võistlus
MTÜ Käoraamat tegi 2014. kevadel võistlusvormis üleskutse kaardistada Eesti linnades kasvavaid orhideesid eesmärgiga täiendada teadmisi Eesti linnade elurikkuse kohta. Selleks oli loodushuvilistel võimalus sisestada oma vaatlusi Loodusvaatluste andmebaasi hiljemalt 20. augustiks (http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/). Vaatlusi tehti Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Paldiskis, Kundas, Kiviõlis ja Jõgeval. Uued lisandunud "orhideelinnad" on Kiviõli (registreeritud liik: laialehine neiuvaip) ja Kunda (kahkjaspunane sõrmkäpp). Nüüd on Eestis orhideede leiukohti teada 21s linnas 47st. Eesti linnades seni leitud 24 erinevale orhideeliigile lisa ei tulnud. Linnade lõikes leiti uusi liike vaid Tallinnast. Nendeks liikideks olid kuldking, kuradi-sõrmkäpp ja rohekas käokeel. II kaitsekategooria liikidest leiti kärbesõit (Kuressaare) ja kuldkinga (Tallinn). Arvestades piirkondlikku eripära tuleb kõige tähelepanu väärsemaks pidada kuldkinga leidmist Tallinnast.

Võistlusest võttis osa 16 vaatlejat. Kokku laekus 63 teadet, mis jagunesid 14 erineva orhideeliigi vahel. Võitjaks osutus 33 vaatlusega Aiki Tibar, keda MTÜ Käoraamat tunnustas eriauhinnaga. Kõik teisedki osavõtjad said preemia osaliseks.

 
VIDEOD
  Märka orhideesid. Notice orchids.
2016-12-02
  "Maze runners" of Cypripedium calceolus
2015-10-03
   
 
  Kuldkingade kummardus.
2014-12-29
  Punase tolmpea käsitolmeldamine
2014-10-28