| Vahemere ääres valitseb soe subtroopiline kliima, kus talvine temperatuur ei lange mõnedes piirkondades kordagi alla +10°C. Vihmametsadele omaseid puudel kasvavaid epifüüte ja kõrgmäestike kaljustel pindadel elavaid litofüüte Vahemere ääres ei ole. Vaatamata kohapeal leiduvatele palmidele ja banaaniistandustele kasvavad looduslikud orhideed sealgi vaid maismaal nagu Eestis ja mujal Euroopas. Vahemere idaosa on Euroopa orhideerikkaim piirkond. Liikide arvukuses annavad tooni peamiselt perekonnad putukõis (Ophrys) ja käpp (Orchis). Vaatamata liikide suuremale arvule võib erinevate orhideeperekondade esindatus piirkonniti olla ka madalam kui Eestis. Mitmed meil leiduvad tavalisemad liigid on seal haruldased (nt suur käopõll, rohekas käokeel). Suurima õiega Euroopa orhidee tiitlit kannab meilgi leiduv kaunis kuldking. Orhideedeni jõudmine sealmail pole sugugi lihtne ja elementaarne, seda eriti haruldasemate liikide puhul. Rannahotelli kõrvalt neid kauneid õisi otsida pole mõtet. Enamasti tuleb minna keskustest eemale mägedesse, mis nõuab osavat autosõitu kuristiku serval või sõiduautole mittekohasel teel. Vihmahoogude tagajärjel esineb varinguid ja teede olukord võib hetkega muutuda. Suurimate harulduste nägemiseks tuleb võtta fotokott selga ja toidumoon kaasa ning ronida üles või laskuda alla sadu kõrgusmeetreid. Võib osutuda üsna raskeks leida põlluharimisest puutumata maad, sest mäenõlvadelgi voorivad sageli vastu kitsekarjad, kes hekseldavad kõike mis vähegi rohekat tooni ja taime moodi. Ettevaatust nõuavad karjadega kaasa liikuvad karjakoerad, sest neid on õpetatud karja hoidma ja sõbralikku vastuvõttu ei tasu oodata.
Kuigi tegemist on iidsetest aegadest inimese poolt asustatud piirkonnaga, elavad seal teisedki elusolendid, mõned neist päris ohtlikud. Tasub olla ettevaatlik, sest päiksesoojuses on maod eriti vilkad! Uskumatu, kuidas mitmemeetrine lõik läbitakse vaid sekundi-paariga. Mõni madu on väga ohtliku mürgiannusega (kürsa, kassmadu, aspisrästik). “Ükskord hasartselt pikali asendis pilti tehes tundsin, kuidas keegi niheleb käelaba all - see oli skorpion! Olime vastastikku teineteisele ootamatuks üllatuseks.” - R.K. Rahumeelsed elanikud on kilpkonnad.
Päevaprogramm on tihe, kui tahta külastada palju kasvukohti, logistika ja otsimine võtavad oma osa. Aega selleks tavaliselt napib ning varakult loojuv päike ei soosi venitamist. Vaatamata väsimusele ja läbitud katsumustele on mõnes teeäärses tavernis päeva meenutades valdavad positiivsed tunded. “Ometi leiad endas jõudu, et hommikul võiks uus seiklus taas alata. Selle õnnestumiseks annad endast palju, aga tagasi saad kuhjaga rohkem.” - T.H.
Orhideeretked pole pelgalt soov näha uusi liike või orhideede kasvupaiku. See on osake kirest maailma avastamise ja teiste rahvaste tundmaõppimise vastu, kõrvalepõige rohelusse Eesti varakevadiste külmade kuude ajal. See annab uusi teadmisi ja võimaluse vaadata kodustele asjadele veidi teise nurga alt.
Kõigest eelnevast ongi inspireeritud see näitus, mille pildid jutustavad lugu kirest ja seiklustest maismaaorhideede maailmas. Elujaatavalt. |
