NÄITUSED
Mittetulundusühing Käoraamat
Asutatud: 13. august 2013
Asutajad: Rainar Kurbel, Toomas Hirse
Eesmärgiks on käpaliste ehk orhideede uurimine, kaitsmine ja tutvustamine.
Meie sooviks on teha aktiivset koostööd orhideehuviliste, uurijate ja kaitsjatega, kodaniku ühiskonna eestvedajatega, valitsusvälistele organisatsioonidega, teadusasutustega ja valitsusasutustega.
Meie poolt pakutavad teenused:
- inventeerimine
- seiramine
- eksperthinnangute andmine
- kasvukohtade hooldamine
- nõustamine
- koolitamine
Registrikood: 80359761
KMKR nr: Ei ole käibemaksukohustust
IBAN: EE977700771001560409
LHV Pank
E-post: kaoraamat[ät]gmail.com
  Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis
 

Miks just Hanila vallas?
Kõige proosalisem põhjus on see, et Hanila on Mandri-Eesti kõige orhideerikkam piirkond. Kui Eestis kasvab praegu kokku 38 liiki (sh 2 alamliiki), siis Hanilas on neist esindatud koguni 30. Mandri-Eestis järgnevad 26 liigiga Läänemaalt Lääne-Nigula ja Harjumaalt Kose vald. Üldise orhideerikkuse poolest tuntud Saare- ja Hiiumaal leidub vaid kolm valda, mis üsna napilt Hanilat edestavad (32-ga Kihelkonna ja Hiiu, 31-ga Lääne-Saare) ja 12 valda, mis alla jäävad. Näiteks Hanila vahetul üle-mere naabril Muhu saarel kasvab 24 liiki. Hanilast pole praegu teada järgmise 8 liigi leiukohta: lehitu pisikäpp, saaremaa sõrmkäpp, arukäpp, püramiid-koerakäpp, lääne-sõrmkäpp, sookäpp, lõhnav käoraamat ja roomav öövilge. Näituse autorid usuvad, et Hanilas on perspektiivi veel mõne orhideeliigi leidmiseks. Selget lootust selleks annab näiteks väga rikkaliku roomava öövilke kasvukoha leidmine 2015. aastal vaid 150 meetri kaugusel valla piirist Lihula poolel. Tuhu, Nehatu ja Massu soo piirkonnas jätkuvad sookäpa ja lõhnava käoraamatu otsingud. Olgu põneva faktina mainitud, et sadakond aastat tagasi asus ainus arukäpa leiukoht mandril just Hanilas ja hiljutised Muhu kohadki pole kuigi kaugel.

Orhideerikkus ei tähenda ainult liikide arvu. Siinkohal on oluline ka orhideede esinemistihedus ja nende haruldus. Kui Hanilas leidub tänasel päeval koguni kaks esimese kaitsekategooria liiki (puhtu sõrmkäpp ja rohekas õõskeel), siis näiteks Saaremaal mitte ühtki. Suurima arvukusega orhideeleiukoht Eestis asub justnimelt Hanilas - sõltuvalt aastast õitsevad kuni sajad tuhanded harilikud käoraamatud. Ühelgi teisel orhideeliigil pole mitte kuskilt mujalt teada sellist arvukust. Hanila vald on oma loopealsete, kadastike ja rannaniitudega looduse poolest sarnane Saaremaale ja Hiiumaale. Eks sellepärast saadigi ainsa tükikesena Mandri-Eestist MTÜ Saarte Geopargi osaks. Meie saartel on oma müstiline saareaura ning neile on kinnistunud orhideerikkuse kuulsus. Selle fotonäitusega ei taha me neilt seda ära võtta, vaid näidata, et on teisigi orhideerikkaid piirkondi, mis sageli jäävad teenimatult tähelepanuta.

 
   
Fotonäitus Kreeka ja Türgi looduslikest orhideedest - "Vahemere orhideed"
  Vahemere ääres valitseb soe subtroopiline kliima, kus talvine temperatuur ei lange mõnedes piirkondades kordagi alla +10°C. Vihmametsadele omaseid puudel kasvavaid epifüüte ja kõrgmäestike kaljustel pindadel elavaid litofüüte Vahemere ääres ei ole. Vaatamata kohapeal leiduvatele palmidele ja banaaniistandustele kasvavad looduslikud orhideed sealgi vaid maismaal nagu Eestis ja mujal Euroopas. Vahemere idaosa on Euroopa orhideerikkaim piirkond. Liikide arvukuses annavad tooni peamiselt perekonnad putukõis (Ophrys) ja käpp (Orchis). Vaatamata liikide suuremale arvule võib erinevate orhideeperekondade esindatus piirkonniti olla ka madalam kui Eestis. Mitmed meil leiduvad tavalisemad liigid on seal haruldased (nt suur käopõll, rohekas käokeel). Suurima õiega Euroopa orhidee tiitlit kannab meilgi leiduv kaunis kuldking.

Orhideedeni jõudmine sealmail pole sugugi lihtne ja elementaarne, seda eriti haruldasemate liikide puhul. Rannahotelli kõrvalt neid kauneid õisi otsida pole mõtet. Enamasti tuleb minna keskustest eemale mägedesse, mis nõuab osavat autosõitu kuristiku serval või sõiduautole mittekohasel teel. Vihmahoogude tagajärjel esineb varinguid ja teede olukord võib hetkega muutuda. Suurimate harulduste nägemiseks tuleb võtta fotokott selga ja toidumoon kaasa ning ronida üles või laskuda alla sadu kõrgusmeetreid. Võib osutuda üsna raskeks leida põlluharimisest puutumata maad, sest mäenõlvadelgi voorivad sageli vastu kitsekarjad, kes hekseldavad kõike mis vähegi rohekat tooni ja taime moodi. Ettevaatust nõuavad karjadega kaasa liikuvad karjakoerad, sest neid on õpetatud karja hoidma ja sõbralikku vastuvõttu ei tasu oodata.

Kuigi tegemist on iidsetest aegadest inimese poolt asustatud piirkonnaga, elavad seal teisedki elusolendid, mõned neist päris ohtlikud. Tasub olla ettevaatlik, sest päiksesoojuses on maod eriti vilkad! Uskumatu, kuidas mitmemeetrine lõik läbitakse vaid sekundi-paariga. Mõni madu on väga ohtliku mürgiannusega (kürsa, kassmadu, aspisrästik). “Ükskord hasartselt pikali asendis pilti tehes tundsin, kuidas keegi niheleb käelaba all - see oli skorpion! Olime vastastikku teineteisele ootamatuks üllatuseks.” - R.K. Rahumeelsed elanikud on kilpkonnad.
Päevaprogramm on tihe, kui tahta külastada palju kasvukohti, logistika ja otsimine võtavad oma osa. Aega selleks tavaliselt napib ning varakult loojuv päike ei soosi venitamist. Vaatamata väsimusele ja läbitud katsumustele on mõnes teeäärses tavernis päeva meenutades valdavad positiivsed tunded. “Ometi leiad endas jõudu, et hommikul võiks uus seiklus taas alata. Selle õnnestumiseks annad endast palju, aga tagasi saad kuhjaga rohkem.” - T.H.

Orhideeretked pole pelgalt soov näha uusi liike või orhideede kasvupaiku. See on osake kirest maailma avastamise ja teiste rahvaste tundmaõppimise vastu, kõrvalepõige rohelusse Eesti varakevadiste külmade kuude ajal. See annab uusi teadmisi ja võimaluse vaadata kodustele asjadele veidi teise nurga alt.

Kõigest eelnevast ongi inspireeritud see näitus, mille pildid jutustavad lugu kirest ja seiklustest maismaa­orhideede maailmas. Elujaatavalt.

 
Eesti orhideed
- oskussõnad (terminoloogia)
- orhideede nimed eestikeeles
- ohustatus ja kaitse
- süstemaatika
- pikkusrekordite tabel (PDF)
- Eesti orhideede bibliograafia II (PDF)
Lingid
Eesti orhideed: Orhidee.ee
Eesti eFloora
Looduskaitseseadus
Eesti ohustatud liikide punane nimestik
NATARC taimekogud
Maa-ameti geoportaal
DELFI - Eesti kaart
OrchidWire
KEW Plants World Checklists
Orchidaceae - Wikipedia
- veel linke