Mittetulundusühing Käoraamat
Asutatud: 13. august 2013
Asutajad: Rainar Kurbel, Toomas Hirse
Eesmärgiks on käpaliste ehk orhideede uurimine, kaitsmine ja tutvustamine.
Meie sooviks on teha aktiivset koostööd orhideehuviliste, uurijate ja kaitsjatega, kodaniku ühiskonna eestvedajatega, valitsusvälistele organisatsioonidega, teadusasutustega ja valitsusasutustega.
Meie poolt pakutavad teenused:
- inventeerimine
- seiramine
- eksperthinnangute andmine
- kasvukohtade hooldamine
- nõustamine
- koolitamine
Registrikood: 80359761
KMKR nr: Ei ole käibemaksukohustust
IBAN: EE977700771001560409
LHV Pank
E-post: kaoraamat[ät]gmail.com

Orhideede kirjeldamisel kasutatakse palju terminoloogiat (oskussõnu), mille tundmine on hädavajalik tekstis kirjutatu täielikuks mõistmiseks. Siinkohal valik terminitest.

alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) - takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus; alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on teisend ehk varieteet ja vorm
autogaamia ehk isetolmlemine - tolmlemine sama õie või sama isendi piires
biotoop ehk kasvukoht - sarnaste keskkonnatingimustega ala, mis on sobilikud kasvamiseks selleks kohastunud liikidele
emakas - katteseemnetaimede emassuguorgan, mis on moodustunud viljalehtedest ja sisaldab seemnealgmeid, paikneb enamasti õie keskel, koosneb sigimikust, emakakaelast (vahel puudub) ja emakasuudmest, mis on kohastunud vastu võtma tolmuteri
endeem - takson, mis levib piiratud alal
epifüüt - pealistaim; teistel taimedel kasvav taim, millel puudub kontakt mullaga
epitsiil - osade orhideeliikide liigendunud huule eenduv osa
huul - mitmesuguse silmatorkava kuju ja/või värvusega õiekatteleht sügomorfses õies
hübriid ehk värd - kahe või mitme erineva taksoni ristumisel arenenud järglane, millel esineb nii ema- kui isataime tunnused
hüpotsiil - osade orhideeliikide liigenatud huule madalam või alumine osa
kandeleht - varre ülemises osas õisiku või õie alusel olev leht
kõlutolmukas ehk staminood - steriilne tolmukas, mis ei moodusta õietolmu ja millel sageli puudub tolmukapea
kõrgleht - taime ülemises osas või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud; kõrglehtede ülesanne on kaitsta arenevat õit või õisikut ja muuta õied tolmeldajatele nähtavaks; võivad mõnikord asendada õiekatet
kannus - õiekrooni või õietupe piklik, enamasti õõnes väljakasve
kroonleht (petal) - enamasti eredalt värvunud õiekatte seesmiste ringide leht
kupar - kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekeste moodustamise teel või pakatades
levila - areaal, geograafiline ala, kus mingi takson on levinud
liaan - pika väänduva puitunud või poolpuitunud varrega ronitaim, mis vajab tuge
liik - taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta; liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav.
litofüüt - katteta kaljupindu, rusukaldeid ja muid kiviseid kohti asustavad taimed
mugul - varre muudend, säilitusorgan, ümara kujuga tugevasti paksenenud maaalune või maapealne lühivõsu
mükoriisa - seenjuur, juure muudend, mis tekib taime ja seente vahelise sümbioosi tulemusena, mille tagajärjel toimub taimejuurte läbipõimumine seeneniitidest; seen varustab taime vee ja toiteelementidega, taim seent assimilaatidega
nektar - mesineste, suhkrurikas sekreet, mida toodetakse nektaariumides tolmeldajate (putukad, linnud, imetajad) ja teiste sümbiontsete loomade ligimeelitamiseks; mesilased kasutavad seda mee tootmiseks
neoendeem - takson välja kujunenud tõenäoliselt peale jääaega
parasiit - nugiline, teise organismi kulul elav organism
parasvööde - aastaaegade selge vaheldumisega kliimavööde, mis hõlmab ala mõlemal poolkeral palav- ja külmvöötme vahel
perekond - elusolendite klassifikatsiooni ühik, ühise päritoluga lähisugulaste, kladogrammis ühte klaadi kuuluvate liikide evolutsioonis kujunenud rühmitus
polliinium - kokkukleepunud tolmuterade mass
protokorm - seemnelise arenemise algetapp käpalistel, mil embrüost areneb diferentseerumata kudedega ümar alla 1 mm läbimõõduga moodustis, mis võib sellises staadiumis püsida aastaid
risoom - lihakas maa-alune vars, mis on kujunenud säilitusorganiks
rosett (ka kodarik) - varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogum
rostellum - emakasuudme laienenud steriilne hõlm käpalistel, mis takistab isetolmlemist ja eritab kleepuvat ainet polliiniumi kinnitamiseks putuka kehale
saprofüüt - kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest
sigimik - emaka alumine, laiem õiepõhjale kinnituv osa, mis on moodustunud kokku kasvanud viljalehtedest; sigimikust areneb pärast viljastamist vili
sigipung - lehekaenlas, leheserval või õite asemel arenev väike pung, mis maha langedes areneb uueks taimeks
soikeseiund ehk dormantsus - puhkeseisund on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses jt eluavaldustes; puhkeseisundi tekkimist põhjustab ebasoodne keskkond
stigma ehk emakasuue - taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane; sellele kinnitub tolmlemisel õietolm; kujult võib emakasuue olla mitmeosaline (nt kahe-, kolme-, neljaharuline) või tõlvjas
subtroopika - paras- ja palavvöötme üleminekuala mõlemal poolkeral
sugukond - elusolendite klassifikatsiooni ühik, evolutsioonis kujunenud ühise päritoluga perekondade rühmitus, klaad
sügomorfne õis - õis, mida saab vaid ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeertiliseks pooleks
sümbioos - vastastikku kasulik kooselu erinevate organismide vahel
süstemaatika ehk taksonoomia - teadusharu organismide ühendamisest taksonitesse ühiste tunnuste alusel
takson - organismide rühm, milleleon süstemaatikas antud nimi
teisend ehk varieteet - lühend var.(varietas), on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria
tolmukas - õie isassuguorgan, mis produtseerib tolmuteri; koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast
tolmseeme – käpaliste sugukonna liikidel on viljakupras tuhandeid imepeeneid, toitainevarudeta seemneid, mille areng sõltub sobivast seeneniidistikust
troopika - palavvööde, ekvaatorit ümbritsev kliimavööde
tsirkumpolaarne - poolust ümbritsevas vööndis, eelkõige külmvööndis levinud
tuppleht (sepal): enamasti roheline õiekatte välimise ringi leht
vahelduvad lehed - varre igale sõlmele kinnitub üks leht, mis võivad paikneda spiraalselt või kaherealiselt
vastakud lehed - varre igale sõlmele kinnitub kaks lehte, mis paiknevad varre vastaskülgedel
varremugul - paksenenud taime vars, säilitusoragan
vorm - lühend f.(forma), on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria
võsu - taime struktuuriosa, mis koosneb varrest, lehtedest, pungadest ja paljunemisorganeist
õieraag - õit kandev varreharu, sageli osa õisikust

Allikad:
1. Eesti taimede määraja
2. Sissejuhatus õistaimede fülogeneesi ja süstemaatikasse
3. Wikipedia
4. http://www.orchidspecies.com/glossary.htm

Eesti orhideed
- oskussõnad (terminoloogia)
- orhideede nimed eestikeeles
- ohustatus ja kaitse
- süstemaatika
- pikkusrekordite tabel (PDF)
- Eesti orhideede bibliograafia II (PDF)
Lingid
Eesti orhideed: Orhidee.ee
Eesti eFloora
Looduskaitseseadus
Eesti ohustatud liikide punane nimestik
NATARC taimekogud
Maa-ameti geoportaal
DELFI - Eesti kaart
OrchidWire
KEW Plants World Checklists
Orchidaceae - Wikipedia
- veel linke