Mittetulundusühing Käoraamat
Asutatud: 13. august 2013
Asutajad: Rainar Kurbel, Toomas Hirse
Eesmärgiks on käpaliste ehk orhideede uurimine, kaitsmine ja tutvustamine.
Meie sooviks on teha aktiivset koostööd orhideehuviliste, uurijate ja kaitsjatega, kodaniku ühiskonna eestvedajatega, valitsusvälistele organisatsioonidega, teadusasutustega ja valitsusasutustega.
Meie poolt pakutavad teenused:
- inventeerimine
- seiramine
- eksperthinnangute andmine
- kasvukohtade hooldamine
- nõustamine
- koolitamine
Registrikood: 80359761
KMKR nr: Ei ole käibemaksukohustust
IBAN: EE977700771001560409
LHV Pank
E-post: kaoraamat[ät]gmail.com

Orhideed kuuluvad maailmas vähemal või rohkemal määral ohustatud liikide hulka. Ohustatuse teema seostub ilmselt paljudele punaste raamatute või punaste nimestikega. Oht ise võib seisneda väga erinevates põhjustes. Kas hävib või hävitatakse elupaik. Pole välistatud liigi hävimine ka pelgalt õite ilu tõttu. Siiski väga tihti seisneb oht inimese tegevuses või tegevusetuses. Erinevad arendused, lageraied ja kultuurmaastiku kujundamine toob enamsti kaasa olulised muutused kasvupaikades. Muutuv valgus- ja veereziim, muutused kooslused võivad tähendada tervete populatsioonide hävimist, rääkimata otsesest isendite või populatsioonide hävitamisest. Samas on osad orhideeliigid inimtegevusest sõltuvad. Kui lakkab niitmine või karjatamine, mille tagajärjel degradeeerub kooslus on tulemus sarnane eelpool kirjeldatuga.

Selleks, et juhtida neile probleemidele tähelepanu hakati koostama punaseid raamatuid. Neis jaotatakse liigid vastavalt ohustatuse astmele kategooriatesse, nimetatakse ohutegurid, hinnatakse seisundit, antakse soovitused kaitse õiguslikuks reguleerimiseks ning kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Viimase Eesti punase nimestiku koostamisel antud hinnangud liikide ja alamliikide kohta pärinevad keskonnaregistrist (EELIS, välja võte 28.10.2018). Järgnevalt aga tabeli kujul ülevaade alates 1979. aastast kuni tänaseni välja, milliseks on hinnatud meie käpaliste seisu.

 
Orhideede ohustatuse kategooriad EELIS alusel (Keskkonnaregister - KAUR)
LIIK
1979
1988
1998
2008
2018
Anacamptis coriophora
-
1
1
1
1
Dactylorhiza sambucina
2
1
-
1
1
Dactylorhiza osiliensis
-
-
-
3
2
Dactylorhiza praetermissa
-
-
3
2
2
Dactylorhiza viridis
4
4
3
2
2
Dactylorhiza vironii
-
3
3
2
2
Epipogium aphyllum
4
3
3
2
2
Corallorhiza trifida
-
-
5
3
3
Hammarbya paludosa
-
5
5
3
3
Anacamptis morio
4
4
5
3
3
Neotinea ustulata
4
?
5
3
3
Anacamptis pyramidalis
4
4
4
4
4
Cephalanthera rubra
4
5
5
4
4
Dactylorhiza russowii
-
5
5
4
4
Gymnadenia odoratissima
4
4
5
4
4
Liparis loeselii
4
5
5
4
4
Neottia cordata
-
-
5
4
4
Malaxis monophyllos
-
5
5
4
4
Cephalanthera longifolia
4
5
5
5
5
Cypripedium calceolus
4
5
5
5
5
Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca
-
-
5
5
5
Dactylorhiza maculata
-
-
-
5
5
Herminium monorchis
4
-
5
5
5
Ophrys insectifera
4
5
5
5
5
Orchis mascula
4
4
5
5
5
Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta
-
-
5
7
5
Orchis militaris
4
6
5
5
6
Dactylorhiza baltica
4
5
5
6
6
Dactylorhiza fuchsii
-
-
-
6
6
Dactylorhiza incarnata subsp. incarnata
-
-
-
6
6
Epipactis atrorubens
-
-
-
6
6
Epipactis helleborine
-
-
-
6
6
Epipactis palustris
-
-
-
6
6
Goodyera repens
-
-
-
6
6
Gymnadenia conopsea
-
-
-
6
6
Neottia ovata
-
-
-
6
6
Neottia nidus-avis
-
-
-
6
6
Platanthera bifolia
-
-
-
6
6
Platanthera chlorantha
-
-
-
6
6
Ohustatuse kategooriad 1979
2. CR - eriti ohustatud (punane leht)
4. V - väheneva arvukusega ehk ohualtid (kollane leht)
5. R - haruldased (valge leht)
6. LC - ohust pääsenud (roheline leht)

Ohustatuse kategooriad 1998
1. EX - hävinud või tõenäoliselt hävinud
3. E - eriti ohustatud
4. V - ohualtid
5. R - haruldased
5. CD - tähelepanu vajavad

Ohustatuse kategooriad 2008/2017
1. RE - piirkonnas hävinud (regionally extinct)
2. CR - äärmiselt ohustatud (critically endangered)
3. EN - eriti ohustatud (endangered)
4. VU - ohualtid (vulnerable)
5. NT - ohulähedased (near threatened )
6. LC - soodsas seisundis (least concern)
7. DD - puuduliku andmestikuga (data deficient)

 

Esimest korda asuti Eestis käpalisi kaitsma 1936. aastal, kui kaitse alla võeti esimese looduskaitseseaduse alusel 7 liiki: koerkäpp (Anacamptis pyramidalis), pikalehine tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), pisikäpp (Epipogium aphyllum), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), arukäpp (Orchis morio) ja leedrilehine käpp (Orchis sambucinus). 1957. aastal vastuvõetud seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest" alusel kinnitati 1958. aastal uus kaitsealuste liikide loetelu. Eelmise nimistuga võrreldes oli orhideeliikide arv jäänud samaks, kuid leedrilehise käpa asemel oli nüüd kuldking (Cypripedium calceolus).

1975. aastal jõustus Washingtoni konventsioon ehk CITES, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega, ning selle alla kuuluvad ka kõik orhideeliigid.

Alates 1983. aastast on kõik Eestis kasvavad käpalised riikliku kaitse all. Taasiseseisvumise järel vastu võetud kaitstavate loodusobjektide seadus jagas liigid kolme kaitse kategooriasse. Neist rangeima kaitse, I kaitsekategooria liigid määrati seadusega. Orhideesid kuulus I kategooriasse neli - lehitu pisikäpp, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp ja leeder-sõrmkäpp. Vabariigi valitsuse poolt 15. detsembril 1994. aastal vastu võetud II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri sisaldas 18 käpalist - püramiidjas koerakäpp, valge tolmpea, punane tolmpea, rohekas õõskeel, kõdu-koralljuur, balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, lõhnav käoraamat, harilik muguljuur, soohiilakas, väike käopõll, ainulehine sookäpp, harilik sookäpp, kärbesõis, jumalakäpp, arukäpp ja tõmmu käpp. III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995, ning selles leidus kokku 14 orhideeliiki. Hilisemate muudatuste käigus tõsteti kaunis kuldking II kategooriasse.

Eesti Vabariigi 6. looduskaitseseadus võeti vastu 21.04.2004. Peatselt kinnitati ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrusega nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ja Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrusega nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. Kaitsekategooriate nimistus toimusid järgmised muudatused - leeder-sõrmkäpp arvati nimistust välja, sest liik kuulutati hävinuks; rohekas õõskeel tõsteti II kategooriast I kategooriasse; balti sõrmkäpp arvati II kategooriast III kaitsekategooriasse.

2006. aastal alustati ettevalmistustega I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks. Määrus võeti vastu 03.02.2011. Kokku võeti kaitse alla 40 uut püsielupaika. Juba on alustatud ka ettevalmistustega uute käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Osalt nõuab seda seadus (I kategooria), aga ka uute teadmiste valguses on mitmed Eesti olulisemad II kategooria käpaliste kasvukohad kaitsmata.

Hetkel jagunevad Eestis kasvavad orhideeliigid kaitse ranguse põhiselt järgmiselt: I kaitsekategoorias 4, II kaitsekategoorias 18, III kaitsekategoorias 14.

Kaitsekategooriata on geneetiliste uuringute tulemusel liigilise staatuse saanud tihedaõiene käoraamat.

Eesti orhideed
- oskussõnad (terminoloogia)
- orhideede nimed eestikeeles
- ohustatus ja kaitse
- süstemaatika
- pikkusrekordite tabel (PDF)
- Eesti orhideede bibliograafia II (PDF)
Lingid
eElurikkus
Eesti orhideed: Orhidee.ee
Eesti eFloora
Looduskaitseseadus
Eesti ohustatud liikide punane nimestik
NATARC taimekogud
Maa-ameti geoportaal
DELFI - Eesti kaart
OrchidWire
KEW Plants World Checklists
Orchidaceae - Wikipedia
- veel linke