Eesti orhideede rekordid
MTÜ Käoraamat koondab Eesti orhideede rekordeid pikkuste, õitseaegade ja muude mõõdetavate karakteristikute järgi. See aitab meil kõigil neid paremini mõista, tekitab uusi arusaamu, nihutab piire ja loob faktipõhise aluse tulevikuks.
Kõik seniseid tulemusi ületavad uued tähelepanekud on äärmiselt teretulnud! Põhitingimus tabeli täienduseks on teemakohastele kriteeriumitele (vt juhend tabeli all) vastav piisavalt arusaadava fotofikseering, millele on lisatud täpne koht,  leidja nimi ja saadetud emailile info(ät)kaoraamat.ee.
PUNDID
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) moodustab Eesti suurimad orhideepundid ehk puhmikud. Pildil on suurim puhmik. Pilt on tehtud 23. mail 2018. aastal Pärnumaal Lääneranna vallas Rainar Kurbeli poolt.   Statistika pundi kohta
- kokku 106 võsu, sh. 82 õitsvat ja 24 lehtivat
- kokku 101 õit, sh võsusid ühe õiega 63 ja kahe õiega 19
- diameeter maapinnal umbes 60 cm, õite juures 120 cm
#
  Takson
Õitsvaid taimi / võsusi
Aasta
  Maakond  Leidja(d)
1.
  Kaunis kuldking
 (Cypripedium calceolus)
82
2019
  Pärnumaa  Rainar Kurbel
2.
  Kõdu-koralljuur
 (Corallorhiza trifida)
51
2017
  Harjumaa  Rainar Kurbel
3.
  Lehitu pisikäpp
 (Epipogium aphyllum)
45
2020
  Ida-Virumaa  Rainar Kurbel
4.
  Balti sõrmkäpp
 (Dactylorhiza majalis subsp. baltica)
30
2020
  Harjumaa  Rainar Kurbel
5.
  Laialehine neiuvaip
 (Epipactis helleborine)
16
2012
  Jõgevamaa  Toomas Hirse
6.
  Tumepunane neiuvaip
 (Epipactis atrorubens)
15
2020
  Läänemaa  Rainar Kurbel
7.
  Kärbesõis
 (Ophrys insectifera)
13
2020
  Pärnumaa  Rainar Kurbel
8.
  Väikeselehine neiuvaip
 (Epipactis helleborine subsp. orbicularis)
12
2017
  Harjumaa  Rainar Kurbel
9.
  Tõmmu käpp (hiline)
 (Neotinea ustulata var. aestivalis)
11
2016
  Pärnumaa  Rainar Kurbel
10.
  Punane tolmpea
 (Cephalanthera rubra)
10
2009
  Saaremaa  Rainar Kurbel
11.
  Jumalakäpp
 (Orchis mascula)
10
2016
  Saaremaa  Rainar Kurbel
12.
  Tõmmu käpp (varajane)
 (Neotinea ustulata var. ustulata)
10
2015
  Saaremaa  Rainar Kurbel
Suurimate puntide/puhmikute registreerimise tööjuhend

1. Pundid ehk puhmikud on maapealsete võsude kogumid, mis tulevad maapinnast välja tihedalt kõrvuti ühest kohast. Jälgi näidispilte!
2. Arvesse lähevad ainult 10 või enama õitsva võsuga pildid.
3. Loenda õitsvad võsud ja tee pilt pundist külgvaates, et varte arv ja nende ühendus maapinnaga oleks maksimaalselt nähtav. Suuremate puntide puhul ja keerulisemates olukordades tee mitu erinevat kaadrit erinevate nurkade alt.
- Näide 1: kui lähestikku kasvavad 11 võsu, millest 10 tulevad ühest kohast aga üheteistkümnes nähtavalt mitu cm eemalt, läheb arvesse 10 võsu.
- Näide 2: kui õitsvaid võsusid on küll väga palju ja tihedalt, aga nad ei tule ühest kohast, siis see ei lähe arvesse.